Siin on kampaaniaplakat.
Siin on kampaaniaplakat.
Siin on kampaaniaplakat.
 

Siin on peatu, vaata, veendu

Igasugune teeületamine on seotud riskiga, seetõttu on oluline enne igat teeületamist sõidutee ääres hetkeks peatuda, vaadata ja veenduda, et kummastki suunast ei tule sõidukeid või need on seisma jäänud. Tuleb arvestada, et kui jalakäija saab hetkega pidama, siis sõidukil kulub selleks linnakiirusel kuiva teekattega kuni 28 m.

 Taustafoto jalgadest.

Meie igapäevane liiklemine nõuab keskendumist ja tähelepanu. Lapsevanema õpetus ja eeskuju liikluses on lapsele väga vajalikud, et ta oskaks ohutult ning teistega arvestavalt liigelda. Ole liiklemisel alati eeskujuks, sest laps õpib eelkõige nähtust. Pea meeles, et lapse liikluskäitumine on tihti peegeldus tema lähedaste liikluskäitumisest.

Sageli ei mõelda sellele, et viies lapsi algkoolis pidevalt autoga kodust kooli ette ja koju tagasi, ei pruugi ta omandada küllalt jalakäijakogemusi. Kui algklassides käiv laps liigub omapead vaid kindlal marsruudil kooli ja kodu vahel, siis 9–13-aastaste laste liikumisraadius laieneb ning üha sagedamini satuvad nad kohtadesse, kus pole varem viibinud. See paneb lapsed olukorda, kus nad peavad iseseisvalt õigeid otsuseid langetama ja leidma ohutuma liikumistrajektoori. Siinjuures on aga oluliselt liiklemise kogemused jalakäijana.

Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja

Enne kooliaasta algus on mõistlik käia lapse koolitee koos läbi, rääkida võimalikest ohtlikest kohtadest ja situatsioonidest ning valida ohutuimad kohad teeületuseks. Kui suve jooksul on liikluskord teeremondi käigus muutunud, siis tuleks läbi arutada, kuidas on uutes oludes kõige ohutum käituda, kuna laps ei pruugi ise märgata ega mõista liikluskorralduse muudatusi.

MIKS LASTEGA LIIKLUSÕNNETUSED JUHTUVAD?

Lapsed on üldiselt ohutu liiklemise nõuetega kursis, kuid tihti ei ole neil jalakäijana piisavalt praktilist kogemust. 

Reegleid paneb unustama:

– kiire elutempo;

– sõprade mõju;

– tähelepanu hajutavate seadmete (nt mobiiltelefoni) kasutamine liikluses.

Laps vajab ohutuks liiklemiseks kogemusi. Jalakäijana on laste suurimad liiklusõnnetuse riskitegurid:

– sõidutee üloetamine reguleerimata ülekäigurajal või ristmikul ohutuses veendumata;

– foorinõuete rikkumine;

– läheneva sõiduki kauguse ja sõidukiiruse vale hindamine.

MIKS ON TEEÜLETUS LAPSE JAOKS ÜKS KEERULISEMAID OLUKORDI LIIKLUSES?

Laps on täiskasvanust 30–50 cm lühem ja lapse pikkus takistab tal näha ja jälgida ümbrust sama hästi kui täiskasvanu seda teha saab. Väiksemad lapsed näevad vaevu üle auto „nina“. Liiklusmärgid, piirded, postid ja ka nägemiskõrgusel haljastus võivad piirata lapse nägemisvälja rohkem kui me ette kujutame.

Lapse silm areneb välja alles umbes 10. eluaastaks. Enne seda ei oska ta veel hinnata läheneva auto kiirust ja kaugust nii adekvaatselt kui täiskasvanud seda teevad. Lapse otsustusprotsess on samuti arenemisjärgus. Isegi kui sõiduk on jäänud seisma, siis võib lapsel võtta otsusele jõudmine veel mõne hetke aega.
 

Siin on pilt perest.
 

Korras-ratas

KUIDAS JALGRATTAGA TEED ÜLETADA?

Väga palju õnnetusi jalgratturitega juhtub just ülekäigurajal. Jalgratturid liiguvad kiiremini kui jalakäijad ja sellest tulenevalt on ka autojuhil neid raskem märgata ning nendega arvestada. Alati on kõige ohutum sõiduteed ületada jalakäijana, jalgratast enda kõrval lükates.
Jalgrattal teed ületades ei ole jalgratturil ka eesõigust sõidukijuhi suhtes ehk sõidukijuht talle teed andma ei pea. See muudab lapse jaoks teeületamise eriti ohtlikuks.

KUIDAS LAPSEGA TEEÜLETUST HARJUTADA?

 

1

Planeerides lapsega jalgsi liiklemist, arvestage, et sihtpunkti jõudmine olgu pigem pikem, aga ohutum – teekonnale peaks jääma võimalikult vähe teeületuskohti.

 

2

Kodu ümbruses ületage sõiduteed alati ühes ja samas kohas, et lapsel tekiks ohutum liiklemise harjumus. Lapsega teeületuse õppimisel liikuge algul lapse kõrval, hiljem veidi tagapool jälgides lapse tegevust ning otsuste tegemist. Paluge lapsel selgitada, miks ja mida ta teeb – nii kinnistuvad teadmised paremini ja tasapisi tekivad harjumused.

 

3

Kui läheduses foori või ülekäigurada ei ole, valige tee ületamiseks koht, kus nähtavus on mõlemas suunas hea ning kus ka sõidukijuhil on lihtsam väikest last märgata.

 

4

Rääkige lapsele, miks on ohtlik tee ääres parkivate sõidukite või puude ja põõsaste varjust teed ületada. Selgitage lapsele, et mitte autodel pole „silmad“, vaid sõidukijuht peab last pilguga märkama.

 

5

Selgitage lapsele, miks on oluline sireeni andvatele operatiivsõidukitele teed anda. Arutage koos, millised ohtlikud olukorrad võivad tekkida ning kuidas neid vältida.

 

6

Jalakäija on vähekaitstud liikleja ning liiklusõnnetuse korral jääb ta alati kannatavaks pooleks. Seepärast on tähtis lapsele selgitada, et sõidukijuht ei saa sõidukit hetkega pidama, kuid tema jalakäijana saab enne sõidutee ületamist hetkeks peatuda, vaadata ja veenduda teeületuse ohutuses.  See tähendab, et enne reguleerimata ülekäigurajal ehk sebral sõidutee ületamist on vaja kõigepealt hinnata läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, veenduda, et juht on jalakäijat märganud, ning anda juhile võimalus kiirust sujuvalt vähendada ja seisma jääda – ka siis, kui on kiire. 50 km/h sõidukiirusel on sõiduki peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m. 

 

7

Õpetades lapsele, mida teeületamisel tähele panna, tuleks end asetada tema olukorda ja vaadata ümbritsevat lapse silmade kõrguselt, et paremini tajuda tema nägemisvälja. Linnaliikluses võivad lapse jaoks ohuolukorra tekitada sõidutee äärde pargitud autod, piirded, postid või haljastus, mis varjavad nähtavust. Õuealal ja parklates liigeldes tuleb lapsi suunata tähele panema tagurdavaid sõidukeid.

 

8

Kui laps tavaliselt ühistransporti ei kasuta, võib probleeme tekitada ka ühistranspordist väljudes õige teeületuskoha valik. Lapsele on vaja õpetada, et ühistranspordist väljudes tuleb alati lasta bussil või trollil peatusest lahkuda ning alles siis, kui tee on mõlemas suunas hästi nähtav, võib vajadusel sõiduteed ületada.

 

9

Nagu autoroolis, on ka jalakäijana liikluses mobiiltelefoni kasutamine ohtlik ja viib tähelepanu liikluses toimuvalt kõrvale. Pahatihti seavad lapsevanemad lapsi aga ise ohtlikku olukorda, kui helistavad neile ajal, mil laps viibib liikluses. Selleks et kontrollida, kas laps jõudis sihtkohta, on kõige mõistlikum kokku leppida kindlad helistamise ajad: näiteks koolist lahkudes või koju jõudes, nii et laps ei peaks mobiiliga keset liiklust suhtlema. Kõrvaklappide kasutamine jalakäijana tuleks aga välistada, sest jalakäijale on ümbruses toimuva kuulmine äärmiselt oluline. Oluline on olla lapsele siinkohal hea eeskuju.

LAPSEVANEMA MEELESPEA EHK MIDA PEAKSID SINA KUI LAPSEVANEM OMA LAPSELE ÕPETAMA?

 

X

Jalakäijana peatu, vaata mõlemale poole ja veendu enda ohutuses enne sõidutee ületamist. Jalakäija saab alati kõnnitee ääres kohe peatuda – sõidukit aga hetkega pidama ei saa. Pea meeles, mida suurem on auto kiirus, seda pikem on ka peatumisteekond.  

 

X

Sõiduteed tuleb ületada ohutus kohas. Ka rohelise fooritule süttides peatu hetkeks, et veenduda, kas kõik sõidukid on samuti teeandmiseks peatunud.

 

X

Enne reguleerimata ülekäigurada ehk sebra ületamist peatu hetkeks, et veenduda, kas sõidukijuhid peatuvad tee andmiseks. Kontrolli, kas peatunud sõiduki varjust pole lähenemas teist sõidukit.

 

X

Bussist või trollist väljudes leia lähim ülekäigurada. Kui aga ületuskohti läheduses pole, oota seni kuni ühissõiduk on peatusest lahkunud ning tee mõlemale poole hästi nähtav.

 

X

Kohas, kus puudub kõnnitee, liigu vasakpoolsel teepeenral, et näha vastutulevaid sõidukeid.

 

X

Väldi kiirustamist ja varu liiklemiseks aega.

 

x

Liiklemisel ära tegele kõrvaliste tegevustega, liiklus nõuab alati sinu täielikku tähelepanu ja keskendumist.

 

x

Liikluses tuleb end teha nähtavaks. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal tee ennast nähtavaks – selleks kasuta helkurit ning kanna erksamaid riideid.

 Rohkem infot leiad liikluskasvatuse kodulehelt www.liikluskasvatus.ee.

Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja

Roboto